Aga loomulikult tuleb lähtuda individuaalsest enesetundest. Oma uurimistöös leidsid nad neli tegurit, mis seostusid kõige enam kehamassiindeksi langusega: süüa üks või kaks toidukorda päevas; pikendada öist paastu kuni 18 tunnini; süüa hommikusööki, mitte seda vahele jätta ja teha hommiku või lõunasöök suurimaks söögikorraks. Keeda kartulid, kiulised oad, seller ja suvikõrvits vees pehmeks, seejärel sega kokku. Esimesel paastujärgsel päeval tuleb hoiduda loomsetest valkudest ja rasvu sisaldavatest toiduainetest piim, juust, muna, või, koor, liha, kala.
Aga mis on tühja kõhuga südame? See on võimlemine vähemalt 6 tundi midagi söömata. Teisisõnu, paastunud kardiotreening on tühja kõhuga. Pärast ärkamist on hommikusele jooksule suundumine otsekohe paastunud kardiotreening. Siin on kõik, mida peate teadma tühja kõhuga töötamise kohta, selle toimimisest, eelistest, treeningutest ja toimingutest.
Aga miks? Sest kasvuhormoon aitab kehal toota lihasrakke, põletada rasva, tugevdada luid ning pikendada eluiga. On teada, et sarnast mõju avaldavad ka piisav uni ja jõutreening, nii et maga end enne tühja kõhuga sõitmaminekut korralikult välja ja saad veelgi parema tulemuse! Glükogeeni salvestamine paraneb Uuringud näitavad, et tühja kõhuga treenimine aitab tõhustada glükogeeni salvestamist lihastesse.
Põhimõtteliselt tähendab see, et kui sõita enne sööki, õpetab kõht kehale, kuidas olemasolevaid glükogeenivarusid paremini ära kasutada. Sellest on kasu ka edaspidistel sõitudel — isegi kui kõht on täis, oskab keha oma varusid tõhusamalt hallata. Maksimaalne hapniku tarbimine suureneb Uuringud näitavad, et tühja kõhuga sõitmine võib aidata parandada kestvusspordi üht olulisimat saavutuseeldust ehk maksimaalset hapnikutarbimist!
Kui keha kasutab kütuseks rohkem rasva, peab ta sellega kohanemiseks suurendama mitokondrite arvu. Lühemad 12—16 tunni paastud võivad samuti olla kasulikud, kuigi hetkel pole veel piisavalt uuringuid, mis näitaksid nende kasulikke mõjutegureid võrreldes ööpäevapikkuste paastudega. Paastumine on hea viis vabaneda jääkainetest, mis on aja jooksul meie organismi ladestunud ning ainevahetust häirima hakanud. Paast annab seedeelundkonnale Kuidas poletada rasva paastumisel ning seepärast on kehal toitu paastujärgselt lihtsam seedida ning hõlpsam ka kasulikke toitaineid omastada.
Paastumisel on ilmselt sama palju pooldajaid kui kriitikuid ning kõigile toidust loobumine või tavapäraste toidukoguste piiramine ei sobi. Kui aga järgida täpseid soovitusi ning organism hoolikalt ette valmistada, on paastumisel tervisele mitmeid kasutegureid. Paastumine tähendab osalist või täielikku toidust loobumist vähemalt 16 tunniks. Paastumine ehk paast on põhiliselt tahtlik hoidumine toidust — söögist, joogist või mõlemast — mingi ajaperioodi jooksul. Paast võib olla täielik või osaline, olenevalt sellest, millest paastutakse.
Paljude toidulaualt on kadunud värsked aed- ja puuviljad, eelistatakse poolfabrikaate, mis sisaldavad tihti suurel hulgal suhkruid ning soodustavad põletikke. Kui kehale neist puhkust anda, parandab see seedimist ning aitab keha tasakaalu taastada. Paastumise eesmärk selgeks Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse liikme Elle Kalamägi sõnul ei tohi paastu kunagi alustada pealesurutult, sunniviisiliselt ega vastu tahtmist.
Esimesel juhul otsustab inimene ise, et paast on talle kasulik ning ihule ja vaimule tervistav.
- Kaalulangus protsent kg
- Pohiseadus Bitters Kaalulangus
- Mis asi on vistseraalrasv?
- Paastumine_FB Live – Toitumisteraapiakeskus
- Vahelduvpaast. Kaota üleliigseid kilosid magades - Terve Elu Keskus
Seetõttu on ta juba eelnevalt ka psühholoogiliselt valmis. Elle Kalamägi soovitab paastu kavandades kindlasti arvestada paastuja tervisliku seisundi, haiguste, vanuse ja mitme teise individuaalsete asjaoludega ning otsustada, missugune paast talle kõige paremini sobib. Vajadusel võib konsulteerida toitumisnõustaja või mõne teise asjatundjaga, kellel on paastumiseks vajalikud teadmised ja kogemused.
Osaline paast või mõneks ajaks taimetoidul olemine sobib ilmselt kõigile, aga veepaastu puhul tuleb terviseprobleemide korral konsulteerida arsti või paastuspetsialistiga. Kuigi paastumist on praktiseeritud aastatuhandeid, ei ole eksperdid veel ühisele arvamusele jõudnud, kui kasulik või kahjulik paastumine meie organismile siiski on.
Paastunud süda - kuidas see toimib, eelised, plussid ja miinused
Tihtipeale jõutakse paastumise juurde just kaalualandamise eesmärgil, kuid oluline on teada, et paastumise kasutegur seisneb eelkõige organismi puhastumises, mitte aga niivõrd kaalulangetamises.
Kuigi paastumine aitab kaalu tõepoolest langetada, tuleneb vähenenud kaalunumber paastu alguses kaotatud vedeliku, mitte aga rasva arvelt.
Paastumise ajal pole kehal võimalik toidust energiat ammutada ning seepärast võtab ta seda maksas ja lihastes leiduvast glükoosist. Selline protsess algab ligikaudu kaheksa tundi pärast viimase eine söömist.
Paastumine kui organismi puhastaja
Kui viimane annus glükoosi kehast on kasutatud, hakkab keha põletama rasva kui energiaallikat ning tulemuseks võib olla soovitud kaalulangus. Pikemaajalisele kaalulangusele see siiski kasu ei too ning endise toitumise juurde tagasi pöördudes võivad kaotatud kilod ka sama kiirelt kui kadusid tagasi tulla. Seepärast on oluline enne paastuga alustamist läbi mõelda, mis on selle eesmärgiks. Kui soov on imekiirelt ja jäädavalt vööümbermõõdust sentimeetreid kaotada, siis pole paast esimene mõistlik lahendus.
Kui aga eesmärk on keha puhastada ning organismi toksiinidest vabastada, tasub paastu proovida küll. Paast on kergem, kui tarbida paastu ajal kummeli või muid taimseid teid. Paastumine kiirendab kehast mürkainete vabanemist Tänapäeva lääne ühiskonna inimese toidulaualt leiab liiga palju rafineeritud ja töödeldud toiduaineid, mis sisaldavad väheses koguses kehale olulisi antioksüdante ja vitamiine.
Ebatervisliku toitumise tagajärjel on organismi ladestunud toksiine ja säilitusaineid, mis pikemaajalisel tarbimisel kiirendavad vananemisprotsessi, suurendavad riski haigestuda diabeeti ja halvendavad elundite funktsioneerimist. Paastumine on üks viis, kuidas keha efektiivsemalt toksiinidest vabastada. Kui piirata süsivesikute tarbimist ning paastu ajal toidust üldsegi loobuda, läheb organism ketoosiseisundisse, mis toob endaga kaasa suure rasvapõletuse ja toksiinidest vabastamise.
Ketoonid on veres olevad energiamolekulid, mida toodetakse rasvast.
Kuidas põletada rohkem rasva?
Ketoosiseisundis on organismis vere ketokehade tase kõrgem kui vere glükoosi tase. Ketokehadest saab organismi peamine energiaallikas.
- Kuidas poletada reie rasva loomulikult
- Kaalulanguse toostuse suundumused
- Vanadel eestlastel algas pärast vastlapäeva lihavõteteni kestnud paast.
- Kuidas põletada rohkem rasva? - Paljas Porgand
- Kasulikku - Loodus BioSpa
Mida madalam on kehas insuliini tase, seda tugevam on ketoos. Ketoosiseisundi ajal tekkinud liigsed ketokehad ehk rasvaainevahetuse kõrvalproduktid erituvad kehast uriiniga.
Kui kiirelt keha ketoosiseisundi saavutab, on individuaalne. Tavaliselt võtab see aeg 1—2 päeva.
Kui ei, siis on see artikkel just sulle! Küllap mõtled nüüd — hullumeelsus, tühja kõhuga sõita, kust mu keha siis kütust saab! Aga keha on vastupidavam, kui arvata võiks.
Siinkohal on oluline teada, et ketoos ei ole kahjulik seisund, küll aga võib ketoosiseisundisse mineku ajal tunda väsimust, pearinglust või ärrituvust. Samuti võib kaasneda halb hingeõhk, suus võib olla metallimaitse.
Paast – kõige vanem ravivõte
Tihti aetakse segamini ketoos ja ketoatsidoos, mis on eluohtlik seisund. Ketoatsidoos tekib äärmuslikust insuliini puudusest tingitud ketokehade kuhjumisel suhkruhaige organismis ning muudab vere happeliseks.
Kui inimene õigel ajal abi ei saa, võib ketoatsidoosi surra. Ketoatsidoosi oht on suurem esimese tüübi diabeetikute hulgas, kes pole ravi saanud, kaugele arenenud teist tüüpi diabeetikutel või pikaajalise alkoholiprobleemidega isikutel. Ketoatsidoos on väga harva esinev ning seda pole vaja paastujal karta. Kriitikud jällegi väidavad, et tegelikkuses pole toksiinidest vabanemiseks paastuda vaja, kuna organism teeb seda juba loomulikul teel. Maks, kopsud, neerud, käärsool ja meie nahk hoolitsevad selle eest, et keha talletunud toksiinidest vabastada.
Otsus, kas organismi paastumise näol toetada, tuleb aga teha igaühel endal. Mitmeid teisigi positiivseid kasutegureid on paastumisel veelgi. Paast aktiveerib meie kehas kasvu- ehk noorusehormooni Paastumise üheks positiivseks mõjuks on kasvuhormooni hGH ehk Human Growth Hormone tõus, mis leiab aset kehas 14 tundi pärast viimast toidukorda.
Jätka lugemist! Mis on paastunud süda?
Paastunud kardiotreening on vähemalt 6 tundi söömata. See on treenimine tühja kõhuga tühja kõhuga ilma trennieelse söögita. Teaduslikult on tõestatud, et tühja kõhuga süda põletab rohkem rasva kui pärast sööki.
Aga kuidas see juhtub? Uurime sellest järgmises jaotises. Kui paastunud südame toimib? Paastunud südame toimimine keha rasva vähendamiseks on lihtne. Kardiotreeningute sooritamiseks hankite energiat pigem rasvast kui süsivesikutest.
See tähendab, et põletate rasva, mitte glükoosi.
Vistseraalne rasv, kuidas sellest lahti saada?
Siin on teaduslik selgitus selle kohta, kuidas need mehhanismid keha rasva vähendamiseks toimivad. Toidu tarbimisel lagundab seedesüsteem keerukad toidumolekulid glükoosiks või suhkruksmis rakkudes imendub. Rakkudes muundavad mitokondrid glükoosimolekulid kasutatavaks energiaks ATP. Seda energiat kasutatakse südame toimimiseks söödetud olekus. Kui glükoos pole hõlpsasti kättesaadav, lagundatakse glükogeen lihastesse ladestunud glükoosipolümeerid glükoosiks ja muundatakse kasutatavaks energiaks.
Mis siis, kui glükogeeni pole samuti saadaval? Säilitatud rasv jaotatakse vabadeks rasvhapeteks.
Paastumine_FB Live 14.05
Seejärel läbivad vabad rasvhapped lihastes rasvade oksüdeerumise kuna harjutuste sooritamiseks kasutate lihaseidmida kasutatakse energiaallikana. Üleöö paastudes pole glükoosi saadaval ning ka lihaste glükogeeni tase on ammendunud. Huvitav, eks?
- 5 põhjust, miks sõita tühja kõhuga - We Love Cycling - Estonia
- Kuidas poletada reie rasva uhe kuu jooksul
Tegelikult muudab paastumine ka geenide käitumist.