Pidavat olema regionaalpoliitika? See on nüüd see osa, kui me ei kasuta hüvakätt valikut ja ei pürgi sama kiiresti edasi, kui viimased aastakümned.
Põlevad eurod. Kui oskaks, ei tekiks selliseid soove nagu meie rahaga linnahalli ehitamine, üürikorterite ehitamine, ei tekiks mõttekesi tasuta ühistranspordist ega ameti- ja õppeasutuste kolimiseks ääremaadele regionaalpoliitilise viigilehe varjus.
Majandusanalüütik: valitsejad põletavad meie ühist raha ehk kas minna hüva- või kurakätt?
Paljusid muidki otsuseid ei teeks valitsus, kui see oleks nende viimane isiklik raha. Kuid see ei ole nende isiklik raha, see on MEIE isiklik raha, seda võib põletada, kirjutab majandusanalüütik Peeter Tammistu.
Miks me tunneme külm Kuum pliidiraud ja jääkuubik ei tundu just eriti sarnased välja. Aga mõlemad need objektid saavad tekitada valu. Suur kuumus ja äärmuslik külm on mõlemad võimelised tekitama nahale vastikuid põletushaavu ja selgub, et meie aju monitoorib neid soojuslikke äärmusi sarnasel viisil. Tavaliselt me peame nahka — ja selles asuvaid närve — vastutavaks puudutuste tundmisel, aga see, millele bioloogid viitavad kui "somatosensation" katab tegelikult laia tajuspektrit. Loomulikult on olemas puudutus ise, kui nahk tunneb mehaanilist stiimulit, aga lisaks sellele on olemas propriotseptsioon e süvatundlikkus, ehk võime tunnetada keha jäsemete asendit, ja notsitseptsioon e valutundlikkus - võime tunnetada valu, olgu selleks ekstreemsed temperatuurid, keemiline ärritus või kellegi näpistus mehaaniline ärritus.
Vabariigi sünnipäev on tulemas. Lühidalt öeldes — hästi. Väga hästi. Oleme paarikümne aastaga, suutnud tasa teha vahepealse katastroofilise poolesajandilise tagasilanguse, Mis paneb meid poletama arenguareenil kõigist kiiremini. Võiks isegi öelda, et oleme paarikümne aastaga läbinud vahemaa, mis võrdub aastaga. Oleme tänaseks maailma rikaste riikide OECD klubis.
Mis suunas edasi liikuda? Tünnisõiduteooria Liigume, kuigi öeldakse, et see mis meid siia tõi, meid edasi ei vii. Kuid kuhu, kas hüvakätt või kurakätt? Mingi rahutus on hinges. Tahame veelgi paremaid tulemusi. Mis paneb meid poletama juba harjunud olema edukad. Samas tundub, et jõud, eriti vaimujõud, hakkab raugema. Tahaks juba puhata, nautida. Kas teate mis on tünnisõit? Lapsepõlves viis isa mind tünnisõitu vaatama. See oli suur tsirkusetelk, mille keskel asus hiiglaslik puittünn.
Samost ja Sildam: suur huvi kasv Eesti vastu paneb meid keerulisse olukorda
Tünni alaservast alustasid sõitjad ringide tegemist, alguses aeglaselt, nagu prooviks, tõustes kiiruse tõusul mööda püstist tünniseina ülesse. Tiireldes ülaservas, lausa vaatajate käeulatuses. Lausa imeline. Meilgi on viimasel ajal liikvel kõrgelennulisi ideid, mis pole seotud mingi majandus ega loodusseadusliku üldpõhimõttega.
Külanapoleonite mõttemaailm Millalgi ütles Suurbritannia peaminister Palmerson Napoleon III riigimehevõimeid iseloomustades: "Ideed paljunevad selle inimese peas nagu küülikud kuudis. Moonutavad turgu.
Meie praegused napoleonlikud ideed lükkavad meid väga ohtlikele arengutele. Tünnisõitjatega võrreldes kaotame me sellega kiirust ja … kukume alla.
Siis on meil tõesti põhjust küsida, kas me sellist kukkumist tahtsimegi. Rahalugemise kunst Meie Pilvepiir ei oska meie ühist raha lugeda. Need kutsikad peaksid vastu nina saama ja saavadki. Seepärast tahaksin ma, et meie Pilvepiir ei hauks napoleonlikke plaane vaid tegutseks nagu ettevõtja: Kuluta iga viimane kui sent täpselt nii, nagu see olekski su viimane, ja hoolitse selle eest, et ka su meeskond kulutaks iga viimase kui sendi nii, nagu oleks see nende viimane isiklik raha.
Ainult sellega, et kulutad raha natuke läbimõeldumalt, jõuad oma piiratud eelarvega palju, palju kaugemale. Kui meil Pilvepiiril niimoodi mõeldaks, siis ei tekiks selliseid kõverpeegli maailma plaane nagu meie rahaga linnahalli ehitamine, üürikorterite ehitamine, sellega saaksid ettevõtjad suurepäraselt hakkama ilma meie ühise rahata.
Ei tekiks mõttekesi tasuta ühistranspordist ega ameti- ja õppeasutuste kolimiseks ääremaadele regionaalpoliitilise viigilehe varjus. Paljusid muidki otsuseid ei teeks pilvepiirlased, kui see oleks nende viimane isiklik raha. Kuid see ei ole nende isiklik raha, Mis paneb meid poletama on ALLI Kaalulangus Costco isiklik raha, seda võib põletada. Aastaid on Dr Riik tegutsenud tõhususe nimel, liitnud ameteid, koondanud neid keskustesse, seejärel nelja regiooni, toonud küladest ära nii konstaablid, meditsiiniteenused, koolid kui postkontorid.
Neile on järgnenud poed, pangad ja isegi rahaautomaadid.
Erkki Raasuke: arvasin, et olen raudmees, aga ei ole
Kõik tõhusa riigi nimel, et pakkuda kodanikele paremat teenust. Õige kah. Nüüd, keset siledat maad, võtame miljonit eurot ja hakkame ehitame Narva uut Sisekaitseakadeemiat või on selle uus nimi Isekaitseakadeemia?
Pidavat olema regionaalpoliitika? Lisaks plaanib Dr Riik osa ametkondi jälle? Tekkis mõttepojukene ja põletame jälle sadu miljoneid? Kas meil pole kümnete miljonitega muud teha, kui toimivat sisejulgeolekuasutust sandistada? Puhas paanika. Põletatud raha numbrid on nii suured, et tavalise tähelepanelikkuse juures neid ei hoomagi, kuid proovime.
Loome oma arvestusliku tingühiku. Tingühik TÜK Me räägime aastaid, et meil on meditsiinisektoris, hariduses pääste, politsei, kaitsejõududes jne palgad liiga väikesed. Investeeringuteks ka raha napib.
Raha ei ole, peame olema tõhusad. Dr Riigi uus tervishoiu mudel on vägagi kuluefektiivne: abivajajad saavad järjekorda oodates terveks või ei vajagi enam abi. Tulemus, noored ei taha tulla õppima ühiskonnale vajalikele erialadele madala palga või kirjeldatud valikute tõttu.
Ja kes tulebki, püüab väljamaal rammusamat kohta leida.
Mis lahendaks inimkonna energia- ja keskkonnaprobleemid?
Õnneks on suur osa siia jäänud puht patriotismitundest. Neile võiks Dr Riik ju tänugi avaldada.
Meil on raha, meie ühist raha, nii meditsiini, kui korrakaitse ja mitmete teistegi teenuste eest maksmiseks, see tuleb vaid administratiivpoliitilisest sodist puhastada. Kuid ka momentvõte on põnev, kui seda hoolikalt vaadata.
Raasiku Valla FC toob mehed teleka eest väljakule
Ehk kui näiteks õpetajate palka tõsta poole võrra, ei vaja nad ju Dr Riigi poolt pakutavat üüripinda, nad ei oleks enam sõltlased, vaid võiksid vabade inimestena vabalt valida ise endale elamise. Samuti ei vajaks nad transporditoetust, sest võivad piletiostuga näidata vedajale tänu hea teenuse eest või hoopis põlgust halva teenuse eest.
Konkurents toimiks. Madalapalgalistele abirahade lisamisega on alati Kiireim viis rasva poletada jooksulint kaasas poliitinimeste mantra, et see elavdab turgu, no õpetajate, meedikute jne palga tõstmine elavdab ka turgu.
Lisaks tekitab see motivatsiooni neil erialadel töötada, mitte vaadata võõramaa poole. Pole vaja ise omasid närutada ja võõramaalasi toota. Kui niimoodi ümber vaadata, siis on meil raha, meie ühist raha, nii meditsiini, kui korrakaitse ja mitmete teistegi teenuste eest maksmiseks, see tuleb vaid administratiivpoliitilisest sodist puhastada.
Siis tekkiks ka huvi kodumaale jääda, seda riiki arendada ja … meie põlve edasi kanda. Millest me ilma jääme? Millestki ei jää ilma, sest paleed ja korterid ehitavad ettevõtjad ülesse ja meil on Mis paneb meid poletama nii nende kui teiste hüvede pruukimiseks.
Mis lahendaks inimkonna energia- ja keskkonnaprobleemid? Jüri Joller, D. Roherevolutsioon, roheralli, rohetransformatsioon, rohefondid, sajad miljonid eurod roheteemade toetuseks — kuuleme neid sõnu meedias peaaegu iga päev.
Muidugi on ülatoodud arvestus fiktsioon, kuid üldse mitte halvem neist arulagedatest põhjendustest, mida tuuakse Pilvepiirilt raha põletamiseks.
Mulle ei meeldi väljavaade põletada meie ühist raha kasvavatesse palgarahadesse, kuid kui soov raha põletada on suur, siis põletagem seda juba stiilselt, nii et sellest ka mingit kasu oleks, sooja saaks. Kuid selleks tulebki endale aru anda, et me elame reaalses füüsilises maailmas, kus kehtivad loodusseadused, nende hulgas ka füüsika ja majandusseadused. Raha tuleb käsitleda, kui universaalset energiat ning lähtuda energia jäävuse seadusest. Raha, kui universaalse energia jäävuse seadust: raha ei tule juurde ega lähe vähemaks suletud süsteemis st mingi rahvaarvu, tootmise tõhususe ja mahtude juures vaid ta läheb ühest taskust teise.
Isegi börsikrahhi, majanduskriisi ega pankroti puhul ei kao raha mitte kunagi, mitte kuhugi, see läheb vaid ühest taskust teise. Seepärast polegi ükskõik, millisesse taskusse see puhas energia läheb, vaid tuleb võrrelda, kas see raha paneb meil rattad käima või läheb tühja.
Saada lugu
Eriti vajalik on võrdlus suurte otsuste ja rahasummade korral. Oleks ju tore, kui meil oleksid õpetajad, kes suudaksid sellised põhitõed tulevastele poliitinimestele selgeks teha, siis nad oskaksid ka teha valikuid ja tunnetada tagajärgi.
Sõnapilvest murepilveks Mida me tahame? Kaunis ju. Mulle meeldiks.
- Erkki Raasuke tegi Pirita metsades õige mitu ringi.
- Parim Meeste Slimming Vest Review
- Otsi Koalitsioonilepe sai läbi aegade üks kiiremaid, kuid otsuste mõju on pikaajaline Hetkel käimasolevad protsessid muudavad meie ja järeltulevate põlvkondade elu põhimõtteliselt ja pikaks ajaks.
Teeme mis me teeme, kuid peamine on, et noored ja loovus ei lahkuks. Kui noored lahkuvad … Juba praegu arvatakse Soomes asuvat üle viiekümne tuhande meie kodaniku. Mitte igaüks eraldi vaid kõik kokku.
Eks ole, kui niimoodi Mis paneb meid poletama, siis on päris hirmuäratav pilt? No ja muidugi ei ole need lahkunud pensionärid, vaid kõige tegusamas eas Inimesekesed, kes lasevad vaikselt oma ja oma laste juured naabrite mulda. Hea, et põhjala vendade unistus on täitunud. Uuringud Soomest näitavad, et põhjanaabrid vajavad veel vähemalt inimest väljalangevate aastakäikude asendamiseks. Loodetavasti mitte vaid meie ressurssi kasutades.
Mis paneb meid poletama palju on lahkunuid teistes riikides arstidest kalkunikitkujateni?
Teatrivaht. "Linnade põletamine", "Identiteedikabaree" ja Karl Koppelmaa
Vanade kodumaa või vanadekodu maa? Me lohutame ennast mõttega, et Fat poleti kaaludega nad tulevad tagasi. Tulevad tagasi targematena ja jõukamatena. Võib ka niimoodi juhtuda, kuid selleks peab olema siin keskkond, mis neid paeluks.