Krooniline väsimus omakorda hõlmab nn kroonilise väsimuse sündroomi, mille puhul lisaks väsimusele esinevad erinevad kehalised sümptomid, ja idiopaatilise kroonilise väsimuse. Kilpnäärme talitlust saab hinnata perearsti juures. Põletikulised sündroomid Ameerika Crohni ja Koliidi Fond üldistab väsimuse, kõhulahtisuse, nõrkuse ja tahtmatu kaalulanguse kaks peamist põletikulist põhjust: põletikuline soole sündroom, IBS ja põletikuline soolehaigus, IBD. Madal hemoglobiinitase võib olla mõne inimese jaoks normaalne rasedad , kuid sagedasti viitab see mõnele haigusele või mineraalainete puudusele. Ülekaalulistel on soovitatav vähendada kehakaalu grammi võrra nädalas.
Eessõna Järgnev patsiendijuhend annab infot kodade virvendusarütmia olemuse, sümptomite, diagnoosimise, tüsistuste ja ravi kohta. Juhend on suunatud patsientidele ja nende lähedastele. Kaalulanguse sudamepekslemine vasimus eesmärk on aidata patsientidel ja nende pereliikmetel kodade virvendusarütmiaga edukalt toime tulla ning anda vastused sagedamini esitatud küsimustele. Jälgi pulssi regulaarselt. Hinda oma soolatarbimist ja vajadusel vähenda seda.
Langeta kaalu, kui oled ülekaaluline. Südame ehitus Südame ülesanne on pumbata verd kogu kehasse. Südamel on neli kambrit ehk õõnsust joonis 1. Ülemisi kambreid nimetatakse kodadeks ja alumisi vatsakesteks, mis omakorda jaotatakse vastavalt vasakuks ja paremaks kojaks ning vasakuks ja paremaks vatsakeseks.
Kogu organismist kogunev veri pumbatakse kodadest vatsakestesse, kust iga südamelöögiga suunatakse veri paremast vatsakesest kopsudesse. Vasakust vatsakesest liigub veri mujale organismi. Südamelihas tõmbub kokku automaatse elektrilise signaali mõjul, mis saab alguse siinussõlmest. Siinussõlm juhib südame kambrite rütmilist kokkutõmbumist. Elektriline signaal levib siinussõlmest läbi mõlema koja atrioventrikulaarsõlme AV-sõlm ja liigub südame alaosas asetsevatesse vatsakestesse.
Haiguse diagnoosimine Diagnoosi kinnitamiseks on vajalikud vere- ja luuüdi uuringud. Vereproov näitab, et kõikide rakkude arv on normist madalam. Erinevalt mõnest teisest verehaigusest ei leidu aga veres atüüpilisi rakke. Diagnoosi kinnitamiseks on vajalikud luuüdi morfoloogilised uuringud, milleks materjali saadakse luuüdi punktsioonil, mis teostatakse lokaalse tuimestusega. Ravi Ravi võib jagada kaheks suureks rühmaks.
Joonis 1. Elektriline impulss põhjustab südamelihase kokkutõmbumise niimoodi, et alguses tõmbuvad kokku kojad, mille tulemusena pumbatakse veri vatsakestesse. Seejärel tõmbuvad kokku vatsakesed, mis pumpavad verd nii kopsudesse kui ka kogu kehasse.
Südame normaalset rütmi nimetatakse siinusrütmiks. Kodade virvendusarütmia olemus Kodade virvendusarütmia KVA on rütmihäire, mida iseloomustab ebaregulaarne südametöö. Siinussõlm ei koordineeri südame rütmi. Südame ülemised osad ehk kojad võbelevad kiiresti ja kaootiliselt, mille tulemusena ei tõmbu kojad regulaarselt kokku ja vere voolamine vatsakestesse aeglustub.
Ebaregulaarset ja kiiret kodade võbelemist kannab AV-sõlm üle ka vatsakestele, mis põhjustab nendegi ebaregulaarse kokkutõmbumise. Selle tagajärjel on kodade virvendusega inimesel pulss ebaregulaarne.
Näitena võiks tuua analoogia veega: kui visata kivike Kaalulanguse sudamepekslemine vasimus, hakkavad veepinnal levima korrapärased Kaalulanguse sudamepekslemine vasimus.
Sarnaselt toimub erutuslaine levik normaalse südametöö korral elektrilise impulsi mõjul tõmbuvad südame erinevad Kaalulanguse sudamepekslemine vasimus järjekorras kokku. Kui aga visata vette mitu kivikest korraga, siis korrapäraseid laineid ei teki Kaalulanguse sudamepekslemine vasimus veepinnal on terve rida kaootilisi, ebaregulaarseid lainekesi.
Kehtib eelkõige närvisüsteemi ravimite ja rahustite puhul. Väsimustunnet tajutakse mitmeti — mõnel juhul ei suuda inimene üldise nõrkuse tõttu tegevustega alustadagi, teisel juhul inimene küll alustab tegutsemist, kuid väsib kiirelt ja alustatu jääb lõpetamata. Sageli kaasnevad keskendumisraskused, mäluprobleemid, emotsionaalne ebastabiilsus. Väsimustunnet jagatakse ka kestuse alusel: lühiajaline on vähem kui kuu kestnud väsimus, näiteks pärast pikemat palavikuga kulgenud haigust. Piir jookseb kuue kuu pealt.
Samasugune toime on ka kodade virvendusel südame löökidele. Kodade virvendusarütmia sümptomid Kõige tavalisemad sümptomid on südamepekslemine, värin rindkeres või tunne, et süda on rütmist väljas. Võivad esineda ka õhupuudus, väsimus, rindkerevalu, pearinglus või uimasus, minestustunne või minestamine, ärevus või hirm, muutus tavapärases pulsisageduses. Tasub ka teada, et mõnedel inimestel ei kaasne virvendusarütmiaga mingeid sümptomeid. Kodade virvendusarütmia võib esineda mitmel kujul.
Neist saab ülevaate alljärgnevas tabelis. Paroksüsmaalne virvendusarütmia Virvendusarütmia paroksüsm ehk episood kestab 30 sekundit kuni seitse päeva ja möödub iseenesest või raviga. Persisteeruv virvendusarütmia Virvendusarütmia episood, mis kestab Kaalulanguse sudamepekslemine vasimus kui seitse päeva. Samuti olukord, kui siinusrütm on taastatud rohkem kui seitsme päeva möödumisel rütmihäire algusest.
Vastuvõtule palume registreerida:
Püsiv virvendusarütmia, millega patsient ja arst on leppinud. Siinusrütmi taastavaid ja säilitavaid raviviise ei kasutata. Kodade virvendusarütmia tüsistused Paljud inimesed elavad kodade virvendusarütmiaga aastakümneid. Seisund ei ole otseselt ohtlik, aga võib põhjustada tüsistuste tekkimist. Olulisemad tüsistused on insult ja südamepuudulikkus. Insult Kodade virvenduse korral ei tõmbu kojad regulaarselt kokku, verevool aeglustub ning südame vasakusse kotta võib tekkida tromb.
Kui tromb liigub ajju ning ummistab ajuarteri, tekib insult. Insuldi tekkerisk on kodade virvendusega inimestel viis korda suurem kui nendel, kelle südame töö on regulaarne.
Ajukasvajad lastel
Insult on järsku algav osaline ajutegevuse häire, mille põhjuseks on kahjustatud ajuosa verevoolu vähenemine või lakkamine. Ilma hapniku ja toitaineteta võivad närvirakud mõne minuti jooksul tugevasti kahjustuda või hukkuda. Insuldi vormina võib esineda ka ajusisene verejooks. Sagedased insuldi sümptomid on ühe kehapoole nõrkus, kõnehäire, äkki tekkinud tasakaaluhäire, näo asümmeetria.
Selliste sümptomite tekkimisel kutsu kiirabi. Südamepuudulikkus Patsientidel, kellel on kodade virvendusarütmia, on suurem risk südamepuudulikkuse tekkeks.
Miks ma olen väsinud ja mida ma saan teha? Kogu aeg väsinud Väsimustunne ja energiapuudus on levinud probleemid, mis on kujunenud justkui normaalsuseks. Tegemist on sümptomitega, mida ei osata koduses keskkonnas millegagi seostada ning mis seetõttu piisavalt tähelepanu ei saa. Põhjused võivad peituda pingelises eluperioodis, väheses puhkeajas või kehvas ja rahutus unes, kuid väsinud olemine võib viidata ka mõnele tõsisemale tervisemurele või vitamiinide ja mineraalide madalale tasemele organismis.
Sel juhul on häirunud südame võime pumbata piisaval hulgal verd kudedesse ja organitesse. Südamepuudulikkus tekib enamasti järk-järgult, selle sümptomid on õhupuuduse Kiire tervislikud salendav eine või süvenemine, jalgade turse ja üldine jõuetus. Kodade virvendusarütmia diagnoosimiseks on vaja minna arsti vastuvõtule, kes teeb läbivaatuse ja uuringud.
Peamised uuringud on järgmised: 1. Elektrokardiogramm ehk EKG. Holteri monitooring. See on 24 tunni või vajaduse korral pikema aja jooksul tehtav EKG.
Seda uuringut tehakse juhul, kui rütmihäired esinevad harva ja neid ei ole õnnestunud EKG-le salvestada.
Patsient ei pea uuringu vältel olema Kaalulanguse sudamepekslemine vasimus ning võib teha peaaegu kõiki tavapäraseid toiminguid. Uuringu tegemise ajal palutakse patsiendil üles kirjutada Kaalulanguse sudamepekslemine vasimus tegevused ja samuti sümptomid, kui neid peaks esinema.
Südame ultraheliuuring ehk ehhokardiograafia. Tegemist on uuringuga, kus vaadeldakse südant läbi rindkereseina transtorakaalne ehhokardiograafia või söögitoru kaudu söögitorukaudne ehhokardiograafia.
Uuringul hinnatakse südame ehitust ja tööd. Vereanalüüsiga Kaalulanguse sudamepekslemine vasimus võimalik täpsustada organismi seisundit ja välistada teisi haigusi, mis võivad kodade virvendusarütmiat esile kutsuda. Arst võib otsustada teha lisaks muid uuringuid. Kuidas leida oma pulss? Pulsi katsumine võimaldab hinnata südamelöökide regulaarsust ja sagedust.
Kuna kodade virvendusarütmia võib mõnikord olla väheste või ebamääraste sümptomitega, siis aitab regulaarne pulsi katsumine selgitada, kas on tekkinud südamerütmihäire või mitte. Tavapäratult kiire, aeglane või ebarütmiline pulss mõõtmisel viitab südamerütmihäirele.
Pulsi mõõtmiseks vali endale sobiv viis kas randmelt või kaelalt. Randmelt katsumiseks pane ühe käe sõrmed teise randme peopesapoolsele pinnale pöidla lähedal vt pilti : Kaelalt mõõtmiseks pane sõrmed kaelal kõrisõlmest umbes kaks sentimeetrit paremale Kaalulanguse sudamepekslemine vasimus vasakule vt pilti : Keskendu Adonis kaalulangus pulsi regulaarsuse hindamisele.
Pulss on Kaalulanguse sudamepekslemine vasimus, kui saad rütmi lugeda. Üksikud vahelöögid ei tähenda ebaregulaarset rütmi. Kui pulss pole regulaarne, on tegemist ebaregulaarse rütmiga, mis võib viidata kodade virvendusarütmiale. Seejärel hinda pulsi sagedust. Vaata kella ning loe pulsilööke 30 sekundi jooksul. Korruta tulemus kahega, et saada pulsisagedus ühes minutis.
Kui soovid, võid lugeda pulsilööke pikema aja, näiteks 60 sekundi jooksul. Normaalne pulsisagedus on rahuolekus 60— lööki minutis. Pulsi hindamine automaatse vererõhuaparaadiga ei asenda käega pulsi katsumist. Kodade virvendusarütmiat soodustavad elustiilitegurid Kõige sagedasem KVA teket soodustav tegur on vanus. Üle aastastel inimestel kahekordistub KVA tekkerisk iga kümne aasta tagant. Lisaks vanusele mõjutab erinevate haiguste teket ka elustiil.
Kaalulangus, südamepekslemine, pearinglus, käed kipuvad sageli kipitama ja on kergesti väsinud
Kõikide järgnevate tegurite mõjutamine vähendab KVA-sse haigestumise riski ning haiguse olemasolu korral rütmihäire episoodide esinemist. Suitsetamine Risk kodade virvendusarütmia tekkeks on Kaalulanguse sudamepekslemine vasimus seas kaks korda suurem võrreldes mittesuitsetajatega. Oluline on mitte suitsetada! Kuidas suitsetamisest loobuda? Otsusta, et loobud suitsetamisest.
Vali loobumiseks sobiv päev, loobu suitsetamisega seonduvast sigaretid, tuhatoosid, välgumihklid jne. Teavita lähedasi enda plaanist ja väldi esialgu suitsetajate seltskonda. Ole teadlik, et esimestel päevadel võivad esineda erinevad vaevused, näiteks ärrituvus, peavalu, uinumisraskused jne. Enamasti need mööduvad. Leia suitsetamisele asendustegevus liigu õues, vaata filme, loe raamatuid jne. Jää mittesuitsetajaks! Oled teinud oma tervise heaks olulise sammu.
Abi ja nõustamist suitsetamisest loobumisel saad soovi korral perearsti nõuandetelefonidelt või 6perearsti-keskustest ja tubakast loobumise nõustamiskabinettidest. Tea, et vajaduse korral võib arst määrata loobumise hõlbustamiseks ravimeid.
Alkoholi tarbimine Täiesti ohutut alkoholikogust ei ole olemas. Eestis on Tervise Arengu Instituut välja töötanud alkoholitarbimise väikese riski piirid, mille raames püsides on haiguste esinemise risk väike.
Joonis 2.
- Kaalulangus, südamepekslemine, pearinglus, käed kipuvad sageli kipitama ja on kergesti väsinud Kaalulangus, südamepekslemine, pearinglus, käed kipuvad sageli kipitama ja on kergesti väsinud Tahan dokki küsida, mul tehti enne sapikivide operatsiooni.
- Slim alla kaalu kontroll
- Kaalulangus, südamepekslemine, pearinglus, käed kipuvad sageli kipitama ja on kergesti väsinud
- Bright Line kaalulangus