Ärgates tunneb ta end õnnelikuna, sest selleks hetkeks tõuseb õnne hormooni tase tema veres. Me oleme inimestena sotsiaalsed olendid ja kuuletume tavadele ja normidele, mida enda ümber täheldame8,9. Vastasel juhul läheb bioloogiline kell eksima ja algavad terviseprobleemid. Unetus e insomnia tähendab võimetust magada ning põhjustab päeval väsimust, unisust, motivatsiooni ja energiapuudust, tähelepanu- ja keskendumisraskusi, meeleoluhäireid.
Hinded Kyla Wahlstrom uuris Minnesota ülikoolis enam kui keskkooliõpilase uneharjumusi ja hindeid. Lapsed, kes pälvisid pidevalt hindeid A, magasid öösiti veerand tundi rohkem kui B-sid saavad õpilased, kes omakorda magasid veerand tundi rohkem kui C-sid saavad õpilased. Wahlstromi andmed kordasid peaaegu täpselt varasema Rhode Islandi keskkooliõpilase seas läbi viidud uurimuse andmeid.
Isegi 15 uneminutit loeb!
Maris Vainre: on aeg lõpetada magamatuse ülistamine
Rasvumine Unevõlg tõstab organismis greliini, näljatundest märku andva hormooni taset ning vähendab selle ainevahetuslikku vastandit leptiini, mis söögiisu alla surub. Magamatus tõstab ka stressihormoon kortisooli taset. Kortisool on rasva koguv aine, mis stimuleerib keha rasva tootma. Ka inimese kasvuhormooni nõristumine on häiritud. Laste uni erineb kvalitatiivselt täiskasvanu unest, sest lapsed veedavad enam kui 40 protsenti uneajast aeglase une faasis.
Seda Kahju ja uni proportsionaalselt kümme korda rohkem kui eakamatel täiskasvanutel. Von Cauter avastas, et nn aeglase une faas on eriti oluline insuliinitundlikkuse ja glükoositaluvuse kujunemiseks. See võib selgitada, miks liiga vähese magamise ja ülekaalu seos on lastel palju tugevam kui täiskasvanul. Lisaks Ameerika, Austraalia, Kanada ja Jaapani teadlaste uurimustele on ülekaalulisuse ja vähenenud uneaja vahelise seose tuvastanud ka Prantsusmaa, Saksamaa, Portugali, Tuneesia, Hiina, Brasiilia ja Uus-Meremaa teadlased.
Hea uni on elu alus Ajuteadlase Jaan Aru nõuanded tervislikuks uneks on järgmised. Siin on riik teinekord appi tulnud. Kaitsmaks teatud töötajate õigust igapäevaselt tööst taastuda, on loodud seadusi või määruseid, näiteks kaugsõiduautojuhtidele Kahjuks pole selline tugi universaalne.
Muu hulgas peame normaalseks, et arstid ja õed mitte ainult ei tööta ebainimlikult pikki vahetusi, vaid on kord öövalves, siis päeval tööl. See on hea valem unedefitsiidi tagamiseks.
Õppetöö, mida lapsed teevad, on varasemast palju intensiivsem, ometi on õpitu ajus töötlemiseks kasutatav uneaeg palju lühem. Isegi lasteaialapsed magavad keskmiselt pool tundi vähem kui vanasti. Kuigi unevõlg mõjutab kõiki lapsi, on eriti tugeva löögi all teismelised.
Jah, ööpäevaringne arstiabi on elu ja surma küsimus, aga kas ikka oleme selle korraldanud viisil, mis vaid hädavajalikul määral riskib meditsiinitöötajate ja patsientide heaolu ning tervisega? Inimese valmidust oma unevajadust kaitsta mõjutab ka see, kuidas me omavahel ja meedias räägime neist, kes tunnistavad, et peavad töö tegemiseks unest loobuma. Kas seame nad eeskujuks või püüame neid toetada, vähendades nende kohustusi, et nad saaksid igapäevaselt piisavalt taastuda?
Kas see on olnud valik, mille nad on teinud paratamatusest või siirast entusiasmist?
Liiga kaua magamine teeb südamele samavõrra kahju kui vähene uni
Võib-olla on neil harukordselt väike unevajadus. Sel juhul ei peaks me püüdlema nende moodi olla samamoodi nagu meist enamus ei võtaks endale eesmärgiks kuuluda maailmas lühimate inimeste hulka. Magamatus on meile isiklikult ja tõenäoliselt ka Eestile tervikuna liiga tõsine probleem, et selle ees silmad kinni pigistada.
Me peame õppima enda ja teiste une- ja puhkamisvajaduse suhtes tähelepanelikumad ja hoolivamad olema.
Mida sa täna teed, et sul tuleks hea uni? Short- and long-term health consequences of sleep disruption. Teist uneseisundit iseloomustab kiire pulss. Selles seisundis on inimese teadvus välja lülitatud. Kolmanda etapi ajal ei ole raske inimest äratama panna. Inimene muutub sel hetkel igasuguste stiimulite suhtes väga tundlikuks. Selles etapis teravneb inimese kuulmine.
Une ajal võib inimene ärgata väikesest mürast. Pulss jääb selliseks. Neljandas seisundis on inimene sügavas unes. Mõnikord ühendatakse kolmas ja neljas üheks. Seda üldist seisundit nimetatakse deltauneks. Sel hetkel on inimesel väga raske ärgata. Selles etapis nähakse sageli unenägusid. Võib juhtuda, et näete ka õudusunenägusid.
Seetõttu peitub kulutatud ressursside taastamises veel üks tegur, mida uni on vajalik ja miks. Unefunktsioonid Une ülesanne on taastada inimese ärkveloleku ajal kulutatud elutähtsad ressursid.
Ka une ajal kogunevad inimkehasse elutähtsad ressursid. Kui inimene ärkab, aktiveeritakse elutähtsad ressursid. Unefunktsioon täidab informatiivset ülesannet. Kui inimene magab, lakkab ta uut teavet tajumast.
Sel hetkel töötleb inimese aju päeva jooksul kogunenud teavet ja süstematiseerib selle. Uni on psühholoogiliste funktsioonidega. Une hetkel muutuvad inimeses emotsioonid aktiivseks. Inimese koordinatsioon muutub passiivseks, immuunsus hakkab taastuma.
Kui inimene magab, normaliseerub tema vaimne ja emotsionaalne seisund. Uni aitab teil kohaneda erinevate valgustingimustega. Une ajal on inimese elundid ja kogu kehasüsteem kaitstud ja taastatud. Kas inimene vajab und?
Jah, see võimaldab teil lahendada olulisi ja keerulisi probleeme, sisaldab keha kaitsefunktsioone. Unehäired Igal inimesel on unehäire. Mõned inimesed ei saa piisavalt magada, teised aga vastupidi, tahavad päeval magada. Kui seda ei juhtu sageli, pole midagi karta, kuid kui seda juhtub sageli, on see juba haigus.
Kui seda juhtub harva, pole inimesel suuri probleeme. Kuigi täpsed andmed unehäirete levimuse kohta Eestis puuduvad, on nutikellade andmete analüüsil leitud, et eestlane magab kauem kui paljud teised rahvad, kuid meie unekvaliteet on kehvem. Une lühiajalist häirumist kogevad enamik inimesi, näiteks stressi või leina ajal, kuid unehäired võivad kesta ka pikemat aega.
Unehäired võivad jääda tähelepanuta mittespetsiifiliste päevaste ja öiste sümptomite nt väsimus ja norskamine ning kaasuvate vaimsete ja kehaliste haiguste tõttu. Avastamata ja ravimata unehäired suurendavad riski kõrgvererõhktõvele, diabeedile, südame- ja ajuinfarktile, samuti ka töö- ja liiklusõnnetustele. Kui inimene kahtlustab endal unehäiret, siis tuleks esmalt Kahju ja uni perearsti poole, kes teeb vajadusel täiendavad uuringud, määrab esmase ravi ning suunab vajadusel unega tegelevale spetsialistile.
Eestis tarvitavad ilmselt paljud unerohtusid hea une lootuses. Harv pole seegi, kui voodipartner tarvitab unerohtu, mis annab talle võimaluse norskaja kõrval magada, teadmata, et paljud unehäired on ravitavad.
Täiskasvanutel tavapärase une tunnused on: uneaeg öötundidel; kestus 6, Kaalulangus 58 paeva magamaminek vahemikus Une- ja ärkveloleku aeg on pärilik ning individuaalselt varieeruv. Eelnimetatud tavapärased uneajad ei kehti vahetustega ja öötööd tegeva inimese puhul.