Liigu sisu juurde

Näiteks on Eestist teada entsefaliidi viiruse puhang Nende programmide ja investeeringute tegemisel on oluline riigi poolne tugi. Nii tõumaterjali valiku, veterinaarsete karjaterviseprogrammide kui ka söötmise osas on Eestis asjatundjad olemas, kellelt nõu küsida. Kuid on võimalik tellida, osta ja kasutada sellist tõumaterjali, millel on suur nii piimatoodangu aretusväärtus kui ka rasva- ja valgutoodangu aretusväärtus. Täiendavate keerukate kvaliteedinäitajate kokkuostuhinna mudelisse lisamise alternatiiv võiks olla lisamakse piimahügieeni või piima kvaliteedi programmis osalemise ja nõuete täitmise eest.

Foto: Shutterstock Eesti piimandussektori jätkusuutliku arengu üks eeldus on piima kuivainet väärtustava kokkuostuhinna mudeli kasutuselevõtmine. See tähendab, et piima kokkuostuhinna mudelis peab hakkama arvestama piimarasva ja -valgu tegelikku turuhinda, mida praegu ei tehta.

  1. Mis juhtub pastöriseeritud piimaga?
  2. Como COMPAR keha Slim Fast

Loomulikult peab suurenema ka Eesti piima rasva- ja valgusisaldus. Eesti keskmine piimatoodang ühe piimalehma kohta oli Selle näitaja poolest oli Eesti Euroopa Liidus Taani järel teisel kohal, kusjuures piimatoodang lehma Toorpiima rasva kadu on järjepidevalt ja peaaegu sirgjooneliselt suurenenud alates Eesti keskmine piima kokkuostuhind oli Selle näitaja poolest oli Eesti EL-is Seejuures pole märgata, et vahe märkimisväärselt väheneks.

» Toorpiima kvaliteedinäitajate paketi väljatöötamine kõrgema lisandväärtusega toodete arendamiseks

Eesti keskmine piima valgusisaldus oli Sellega oli Eesti EL-is Eesti keskmine piima rasvasisaldus oli Keskmine piima rasvasisaldus on Eestis vähenenud alates Kuidas need neli fakti omavahel seotud on ja Toorpiima rasva kadu neil on mingit tähendust Eesti piimandussektori tuleviku seisukohast?

Piimatoodang suureneb ja rasvasisaldus väheneb Eesti viimase 18 aasta statistika näitab, et samal ajal, kui keskmine piimatoodang on suurenenud, on piima rasvasisaldus vähenenud. Sama võib täheldada ka Eesti piimakarjade näitajaid kõrvutades. Suurema keskmise piimatoodanguga karjades on piima rasvasisaldus enamasti madalam. Sellest tulenevalt on Eestis levinud müüt, et suure piimatoodanguga käib kaasas madal piima rasvasisaldus.

Foto: Shutterstock Eesti piimandussektori jätkusuutliku arengu üks eeldus on piima kuivainet väärtustava kokkuostuhinna mudeli kasutuselevõtmine. See tähendab, et piima kokkuostuhinna mudelis peab hakkama arvestama piimarasva ja -valgu tegelikku turuhinda, mida praegu ei tehta. Loomulikult peab suurenema ka Eesti piima rasva- ja valgusisaldus. Eesti keskmine piimatoodang ühe piimalehma kohta oli Selle näitaja poolest oli Eesti Euroopa Liidus Taani järel teisel kohal, kusjuures piimatoodang lehma kohta on järjepidevalt ja peaaegu sirgjooneliselt suurenenud alates

Seega on võimalik ka suure keskmise piimatoodangu juures saada Eesti oludes suhteliselt suure rasvasisaldusega piima. Milline on olnud keskmise piimatoodangu ning piima rasva- ja valgusisalduse areng Kesk- ja Põhja-Euroopa nendes piimandusriikides, millega Eesti piimandussektorit sagedamini võrdleme?

Kõige suurem kasv on olnud Eestis, Lätis, Poolas ja Tšehhis. Selgub, et ka summaarne rasva- ja valgusisaldus 1 kg piimas on enamikus neis riikides suurenenud. Ainsad erandid on Eesti ja Läti, kus piima summaarne rasva- ja valgusisaldus on vähenenud.

Mis juhtub pastöriseeritud piimaga? | KKK piimast, müüdid ja faktid | Farmi

Kõikides teistes võrdlusalustes riikides on samaaegselt suurenenud nii piima summaarne rasva- ja valgusisaldus kui ka keskmine piimatoodang lehma kohta. Joonis 1.

Toorpiima rasva kadu

Keskmine piimatoodang ning summaarne piima rasva- ja valgusisaldus Eestis ja valitud EL-i riikides Joonisel 2 on esitatud rasva- ja valgu­sisalduse alusel standardiseeritud piima nn ECM piim kogus 1 kg toorpiima suhtes ja vastava riigi keskmine piima kokkuostuhind Joonis 2. Allikas: autori arvutused Eurostati ja Hanisch et al.

Kui võrrelda Eesti keskmist kokkuostuhinda Saksamaa omaga, siis arvestades Eesti piima väiksemat rasva- ja valgusisaldust ei ole realistlik, et piima kokkuostuhind Eestis oleks sama mis Saksamaal.

Hämmastavad udarad - Alkeemia

Kui piima rasvasisaldus aga ka valgusisaldus jätkab vähenemist, siis Eesti ja EL-i keskmise piima kokkuostuhinna erinevus suureneb. See tendents peaks Eesti piimandussektorit murelikuks tegema. Suurem rasva- ja valgusisaldus suurendaks toodangu väärtust On tõsi, et piima kokkuostuhinda mõjutab ka tööstuste efektiivsus ja seegi, kui suur Kuidas Talking Tom suua rasva poleti on piimatootjate ühistutele kuuluvatel piimatööstustel.

Kuid ilmne on, et suurema rasva- ja valgusisaldusega piimast saab piimatööstustes rohkem lõpptooteid toota. Kui Eesti Toorpiima rasva kadu rasvasisaldus suureneks 0,1 protsendipunkti võrra, siis Peamiselt kasvaks piima rasvasisalduse suurenedes või tootmine.

Toorpiima kvaliteedinäitajate paketi väljatöötamine kõrgema lisandväärtusega toodete arendamiseks

Piima valgusisalduse suurenemisel kasvaks juustu v. Seega mõjutab iga 0,1 protsendipunkti rasva- ja valgusisaldust tööstuste toodangu väärtust mitme miljoni euro võrra. Piimatööstuste toodangu väärtuse kasv on aga üks peamisi piima kokkuostuhinna suurenemise eeldusi. Kui potentsiaalne toodangu väärtuse kasv 0,1 protsendipunkti rasva- või valgusisalduse kohta ulatub miljonitesse eurodesse, siis miks piimandussektor seda väärtust luua ei suuda?

Toorpiima rasva kadu

Üheks peamiseks põhjuseks võib pidada Eestis aastaid kasutusel olnud piima kokkuostuhinna kujunemise mudelit. Selles mudelis ei peegelda baasnäitajatest väiksema või suurema rasva- ja valgusisalduse eest tehtavad piima kokkuostuhinna maha- või juurdearvamised piimarasva ja -valgu tegelikku turuhinda.

Tootjail pole stiimulit rasva- ja valgusisalduse suurendamiseks Praeguses piima kokkuostuhinna mudelis on rasva eest tehtav juurde- või mahahindlus umbes kümme korda rasva turuhinnast madalam.

Toorpiima rasva kadu

Valgu eest Toorpiima rasva kadu juurde- või mahahindlus on umbes kaks kuni neli korda valgu turuhinnast madalam. Seega on piimatootjatel kaua puudunud majanduslik stiimul piima rasva- ja valgusisalduse säilitamiseks või suurendamiseks.

Kui Balti riigid välja jätta, siis kõikides teistes joonisel 1 toodud riikides maksavad piimatööstused tootjale tema tarnitud piimarasva ja Toorpiima rasva kadu koguse eest ning piimarasva ja -valgu hind peegeldab piimatoodete nt või ja lõssipulber turuhindade muutust, muutudes vastavalt sellele, kuidas piimatoodete hinnad muutuvad.

Teisisõnu, teistes Toorpiima rasva kadu on kasutusel piima kuivainel põhinev ning piima kuivainet väärtustav piima kokkuostuhinna mudel, mis annab piimatootjale selge signaali selle kohta, mida väärtustavad piimatööstus Hapniku telk kaalulangus tarbijad.

Seega on Eesti piimandussektori jätkusuutliku arengu üks eeldus piima kuivainet väärtustava kokkuostuhinna mudeli kasutuselevõtmine. Miks piimatootjad piima rasva- ja valgusisaldust ei suurenda?

Hämmastavad udarad

Sektori esindajatega rääkides olen sageli kohanud seisukohta, et piima rasva- ja valgusisalduse suurendamiseks tuleb piimatootjatel hakata keskmist piimatoodangut vähendama, aga 15 paeva rasva kadumise valjakutse pole võimalik ei majanduslikult ega looma füsioloogia seisukohast.

Arvamus, et ainus viis piima rasva- ja valgusisalduse suurendamiseks on keskmise toodangu vähendamine, ei vasta tõele. Piimaklastri projektis oleme jõudnud järeldusele, et on kolm olulisemat piima rasva- ja valgusisaldust mõjutavat tegurit, mida piimatootjad oma karjade puhul mõjutada saavad: geneetika, karjatervis ja söötade kvaliteet.

Eesti piimatootjad seavad tõumaterjali valides prioriteediks keskmise piimatoodangu suhtelise aretusväärtuse, samas rasva- ja valgutoodangu või rasva- Toorpiima rasva kadu valguprotsendi aretusväärtusi sama oluliseks ei peeta.

Kuid on Toorpiima rasva kadu tellida, osta ja kasutada sellist tõumaterjali, millel on suur nii piimatoodangu aretusväärtus kui ka rasva- ja valgutoodangu aretusväärtus. Teadlik tõumaterjali valik loob geneetilised eeldused suure piimatoodangu juures piima rasva- ja valgusisalduse suurenemiseks.

Kuidas piima kokkuostuhinna mudel mõjutab piimandussektori arengut?

Teine oluline tegur on karjatervis. Karjaterviseprogrammide juurutamiseks tehti MTÜ Piimaklaster tellimusel viies piimatootmisfirmas kaheaastane katseuuring.

Programmi rakendamise tulemusel vähenesid ettevõtetes karjatervisega seotud kulud kuni 15 eurot tonni piima kohta.

Hämmastavad udarad Kui anname inimesele lehmapiima, siis ta kasvab kiirelt suureks, tema lihased arenevad, kuid aju ja närvid ei jõua sellele arengule sama kiirelt järgi Pole kahtlustki, inimene kasvab piimatoodetel väga kiiresti. Piimas on palju rasva ja kolesterooli.

Suurenes ka piima valgu- ja rasvasisaldus. Kolmas tegur on söötmine, eelkõige põhisööda, st silo kvaliteet ja söödaratsioonide tasakaalustatus. Nii tõumaterjali valiku, veterinaarsete karjaterviseprogrammide kui ka söötmise osas on Eestis asjatundjad olemas, kellelt nõu küsida.

Toorpiima rasva kadu

Peamiseks takistuseks on olnud piimatootjate vähene huvi. See toob meid Kaalulanguse suhe piima kokkuostuhinna mudeli juurde — kui kokkuostuhind piima rasva- ja valgusisaldust ei väärtusta, siis puudub tootjatel majanduslik motivatsioon otsida lahendusi piima rasva- ja valgusisalduse suurendamiseks.

Kui rasva- ja valgusisaldus jätkab vähenemist, siis pole loota olulist piima kokkuostuhinna kallinemist. Kui piima kokkuostuhind ei kalline, siis pole põhjust oodata sektoris suuri arenguhüppeid.