Koostis : küpress, sandlipuu, lavendel ja nii edasi. Lisada 57 tilka vett aurusti või kirjutaja.
Tähendus[ muuda muuda lähteteksti ] Jõulud olid pühad päevad, mil üks aasta oli lõppemas ja uus algamas. Maa pööras ennast valguse, soojuse, toidu ja elu poole.
The Shadow with Orson Welles - \
Sellest, mida inimene jõuluajal tegi, arvati sõltuvat tema ja ta majapidamise hea käekäik järgmisel aastal. Koju oodati surnud omaste hingi ning neilgi usuti olevat elavate õnnele suur mõju.
Jõulud eesti rahvakalendris
Jõulud algasid maarahval pööripäevaga ning lõppesid mõni päev pärast uusaastat. Maausuliste väitel on muistne uusaasta Nende sõnul tõestab seisukohta, et jõulud olid maarahva jaoks aastavahetuspühad, asjaolu, et kui Teisal jälle nimetatakse jõulu viimaseks päevaks 2. Jõulukombestik[ muuda muuda lähteteksti ] Jõuludeks koristati ja ehiti kogu majapidamine ning valmistati aasta rikkalikumad piduroad.
Tähendus[ muuda muuda lähteteksti ] Jõulud olid pühad päevad, mil üks aasta oli lõppemas ja uus algamas. Maa pööras ennast valguse, soojuse, toidu ja elu poole. Sellest, mida inimene jõuluajal tegi, arvati sõltuvat tema ja ta majapidamise hea käekäik järgmisel aastal. Koju oodati surnud omaste hingi ning neilgi usuti olevat elavate õnnele suur mõju. Jõulud algasid maarahval pööripäevaga ning lõppesid mõni päev pärast uusaastat.
Rasva poletamine kulla rannikul pühade ajal ei tohtinud tööd teha, tuli kõigi ettevalmistustega varakult hakkama saada. Tehti jõulukroonid ja -krässid, samuti lambarasvast Rasva poletamine kulla rannikul mesilasvahast kolmeharulised küünlad.
Hädapärast ajas asja ära ka kolmeharuline küünlajalg. Mõnel pool on tehtud ka viieharulisi küünlaid. Suurem osa ettevalmistustest tehti Tõusti varavalges, et teha valmis jõuluvorstid ja panna käima jõuluõlu.
Mõnel pool küll ei peetud seda päeva õlleteoks sobivaks.
Oma õlu pidi olema igas peres ning seda pidi jätkuma jõulude lõpuni. Eluruumid koristati ja puhastati ülima hoolega ja nüüd ei tohtinud põrandat pühkida enne, kui jõulud läbi — vastasel korral kardeti, et ka õnn saab majast välja pühitud. Kui maja korras, toodi sisse jõuluõled ja see tähistas jõulude algust. Õlgi on jõuluks ja muiks pühiks tuppa toonud paljud Euroopa rahvad enam Rasva poletamine kulla rannikul kaks tuhat aastat.
Õlgedel mängiti jõulumänge, puhati ja ka magati. Arvati, et õled toovad õnnistust ja tervist.
Samuti summutasid õled sammude müdina — usuti, et hinged tahavad vaikust. Arvatakse, et õled toodi põrandale just selleks, et neil magada, kuna tavapärane magamisase jäeti aupaklikult kodu külastavatele esivanemate hingedele. Hingede pärast hoiti uue aastani vaikust, toit laual, voodid tühjad ja tuba öösel valge. Pidi jälgima, et toidunõudel poleks kaasi peal. Kusagil olla hingedele eraldi laud kaetud või teisal jälle toit kirve peale pandud.
Usuti, et pärast pererahvast lähevad hinged sauna vihtlema. Jõuluajal ei tohtinud öösiti valgus toas kustuda.
Pidi ka jälgima, et aknad oleksid tihedalt kinni kaetud, et valgus välja ei paistaks. Jõuluöödel, eriti vana-aastaõhtul soovitati üleval olla — kui muidu ei jaksa, siis kasvõi vahetustega. Kui magama heideti, siis soovitavalt õlgedele põrandal ja täies riides.
Pikemalt artiklis Jõulutoidud Usuti, et peres, kus ei valmistata jõuluroogasid, pole järgmisel aastal midagi head loota. Pidulaual pidi kindlasti olema õlusealiha poolik seapeajõululeib ja jõuluvorstid. Tavalised jõulutoidud olid veel pähklidkapsaskeedetud oadhernednaeridkala ja või ka kollane kringel magusapoolne palmiksai safraniga.
Levinud joogiks oli jõhvikatest valmistatud mahl morss. Usuti, et jõululeib e jõulukakk, jõuluorikas, jõulupull, talsipühi karask, lõpekakk, torniga leib, kuhjaga leib, lemmleib kogub enesesse erilise kaitsva ja tervistava jõu, mis kandub hiljem edasi selle sööjatele. Jõululeiba ei puututud, tihtipeale viiakse jõululeib uuel aastal viljasalvening jagati karjalaskepäeval loomadele ja inimestele. Jõuluvorstid tehti tavaliselt valged, s.
Kasutamine : raputage kogeeterlikku õli leotada soojas vees, suu vanni umbes 20 minutit. Koostis : küpress, sandlipuu, lavendel ja nii edasi.
Verivorst tundub meie maal olema uuem nähtus. Valgevorst on meie rahvuslik jõuluroog, kuna kuskil mujal pole ta sedavõrd üldiselt levinud. Jõululeib, õlu ja liha pidid laual olema terve jõuluaja ja igaüks pidi saama niipalju süüa, kui tahtis.
Jõuluööl tuli süüa 7, 9 või 12 korda, siis on inimesel uuel aastal jõudu, jaksu ja tervist, tema tööd õnnistatud ja tal pole leivapuudust. Söögikord ei tähendanud kere täisparkimist, piisas ka mõnest suutäiest. Kui mõni toidupala kukkus laua alla, ei tohtinud seda üles võtta ja üldse ei tohtinud jõuluajal laua ja voodi alla valgust näidata ega sinna vaadata.
