Esmalt tardute, lootuses, et karu teid ei märka. Igas treeningtsoonis toimuvad teie füsioloogiliste omaduste parandamiseks peened füsioloogilised mõjud.
Home Nr. Kuidas stress meie keha mõjutab? See on meisse sisse kodeeritud mehhanism, mis vallandab keha maksimaalse potentsiaali, et võidelda või põgeneda ohu eest. Kujutame ette, et teile tuleb metsa vahel vastu suur karu. Esmalt tardute, lootuses, et karu teid ei märka. Kehas vallandub hormoonide kokteil — süda taob rinnus, miljon mõtet jookseb korraga peast läbi, lihased tõmbuvad pingesse ja hakkate kergelt hingeldama.
Seejärel on vaja kiiresti võtta vastu otsus — kas jääda paigale, joosta või teha end võimalikult hirmuäratavaks ja astuda karule vastu. Sarnast stressireaktsiooni tunneme tänapäeval olukordades, kus otsest ohtu inimesele ei ole. See on hakanud meie igapäevaelu üle domineerima ning mõjub sportlikule sooritusvõimele, tervisele ja hormonaalsüsteemile.
Usun, et iga inimene, kes kuuleb sõna stress, oskab kohe meelde tuletada viimase olukorra, kus ta stressi tundis. Oleme loonud stressi ümber negatiivse stigma, justkui see oleks meie kõikide probleemide allikas, mida keegi kuidagi hävitada ei suuda.
The Great Gildersleeve \
Reaalsuses on aga stressil väga oluline roll meie keha abistamisel, kahjuks oleme tsivilisatsiooni arenguga loonud keskkonna, kus meie keha ei oska enam eristada reaalset ohtu fiktiivsest ja stress on seetõttu muutunud meie elude üle domineerivaks osaks. Mis meiega täpsemalt juhtub? Stressiolukordades on aju väga kiire reaktsioonivõime see, mis meid tihtipeale ohtlikest olukordadest päästa suudab, nii et me ise ei jõua oma tegevuse peale mõeldagi. Kõik see toimub läbi inimese autonoomse närvisüsteemi, mis kontrollib südame rütmi, hingamist, veresoonte laienemist ja kitsenemist, vererõhku — sisuliselt kõike, mis toimub meie kehas automaatselt ilma meie teadliku kontrollita.
Kuidas stress meie keha mõjutab?
Inimese autonoomne närvisüsteem koosneb sümpaatilisest, mis toimib keha jaoks nagu gaasipedaal, ja parasümpaatilisest närvisüsteemist, mis on pidur. Sümpaatiline närvisüsteem on sisuliselt märguanne kehale, et nüüd tuleb endast kõik anda, ja parasümpaatiline närvisüsteem annab märku, et on aeg maha rahuneda, oht on möödas, söö midagi ja puhka.
Adrenaliin ja kortisool Ohuolukorras juhib sümpaatiline närvisüsteem signaale neerupealistele, mis vabastavad kehasse adrenaliini. Milline on enesetunne? See tundub väga kerge.
Võiksite treenida mitmeid tunde. See tundub siiski mõnus ja kerge. Mis app saate teha: - Hääljuhiseid võimaldavad seaded, Google Tekst kõneks tuleb paigaldada - Jagada treeningu andmed Google Fit. Luba "Jaga andmed Google Fit" seaded. See põhineb Karvonen südame löögisageduse reservist meetod.
Lihtsalt sisesta oma vanus ja südame löögisagedus puhkeolekus seaded. Pidage siiski meeles, et pulssi võivad mõjutada paljud tegurid, sealhulgas aktiivsuse tase, sobivuse tase, keha suurus, emotsioonid jne.
Mis on südame löögisageduse tsoonid?
Üldiselt tähendab madalam pulss puhkeolekus tõhusamat südamefunktsiooni ja paremat kardiovaskulaarset vormi. Pöörduge oma arsti poole, kui teie puhkeolekusagedus on püsivalt üle löögi minutis või kui te pole treenitud sportlane ja kui teie puhkamise südamelöögisagedus on alla 60 löögi minutis.
Mis on pulsisageduse treeningtsoonid? Südame löögisageduse treeningtsoonide arvutamiseks kasutatakse maksimaalset pulssi MaxHR. Igas treeningtsoonis toimuvad teie füsioloogiliste omaduste parandamiseks peened füsioloogilised mõjud.
