Nooremas eas harrastasin erinevaid pallimängusid, kuulusin vahelduva eduga erinevatesse tantsugruppidesse ja käisin aeg-ajalt rühmatreeningutes. Tänaseks on ta teostanud enam kui operatsiooni ning tema ampluaasse kuuluvad kõik enamlevinud kaalukirurgia protseduurid. Seejärel minnakse üle püreestatud ja pehmetele toitudele, rõhuga valkudel ning juur- ja puuviljadel. Samm-sammult võtsin ette väikeseid muudatusi.
Selleks kasutatakse ka radikaalseid meetmeid. Unustatakse ära, et inimene vajab elus püsimiseks nii energiat kui ka toitaineid, viimaseid on kõige parem saada toiduga, mitte toidulisanditest. Toidus on toitained õiges vahekorras ning nende imendumine sealt on kõige parem. Tehakse väike arvutus, et kui ma niipalju päevi nälgin või söön vaid näiteks kcal, siis peaksin kuue nädalaga kaotama näiteks 10 kg.
Tervislik kaalulangetamine on aga umbes 0,5—1 kg nädalas. Aeglaseks kaalulangetamiseks on mitmeid põhjuseid. Nälgimise puhul läheb organism üle nn säästurežiimile ning kaalulangetamine võib hoopis seiskuda.
Organism vajab aega kohanemaks kaalu langemisega.
Kokkukukkumine liiga vähese söömise tagajärjel on veel kõige parem tagajärg, võib minna ka hullemini. Liiga madala energiatarbimise juures ei saada kindlasti kõiki vajalikke toitaineid.
Uuringud on näidanud, et aeglase kaalulangetamise puhul st kui inimesed hindavad ümber oma liikumis- ja toitumisharjumused, suudetakse saavutatut ka paremini säilitada. Sellistel puhkudel ei teki ka nn ta kaalub kaalulangust jo-jo-efekti, kus kiirele kaalulangusele järgneb kaalutõus tihti alustatud kaalupunktist suuremagi numbrinisest inimesed ei ole mitte muutnud oma toitumisharjumusi, vaid saavutanud kaalulanguse nälgimise või muude toidukombinatsioonide abil.
Personaaltreeneriga 5 kilo kaalulangust — ainult 8 kilo veel! Nele ja Etheli lugu.
Kui inimene alustabki kaalulangetamist normaalse kaalulangetamise põhimõtteid silmas pidades, siis võib ühel hetkel talle ikkagi tunduda, et tempo ei ole piisav ning ta võib hakata vähendama saadavat ta kaalub kaalulangust või tegema vahele paastupäevi, kui selleks ei ole tegelikult vähimatki vajadust.
Kaalu langetamise soovi suurenemist võib tekitada ka see tunne, mis kaalu alandamisega tekib — ma saan sellega hakkama. Ning inimene hakkab ennast rohkem piitsutama. Tõuke selleks annavad nii teiste inimeste positiivsed märkused kui ka ta kaalub kaalulangust, et endale on võimalik osta riideid, mis enne selga ei mahtunud või sobinud.
Siinkohal tuleb ennast siiski sundida jääma valitud eesmärkidele soovitud kehakaal ja selle saavutamiseks planeeritud aeg truuks ning mitte minna ta kaalub kaalulangust tekkiva eufooria tundega.
Personaaltreeneriga 5 kilo kaalulangust – ainult 8 kilo veel! Nele ja Etheli lugu.
Väiksema energiavajadusega päevad võivad olla õigustatud, kui õige toitumise-liikumisrežiimi järgimisel jääb kehakaal püsima ning enam ei lange.
Sellistel puhkudel tuleb üle vaadata saadav energiakogus ning füüsiline aktiivsus ning vajadusel esimest langetada või teist suurendada. Kehakaalu ta kaalub kaalulangust langemine võib olla seotud ka mõne toitaine vähesusega toidus, mis aga on otseses sõltuvuses söödud toidu kvaliteedist.
Välistades toidud teatud toidugruppidest nt liha, piimatooted vmjääb organismil kohe vajaka osadest toitainetest ning see kõik kajastub organismi tervises, aga ka kaalulangetamise tempos. Kõige sagedasem viga, mida tehakse, on see, et hakatakse sööma võimalikult rasvavabasid tooteid. Kui inimene hakkab aga rasvu kartma ning neid võimalikult väldib, siis on tagajärjeks just see, et rasvu saadakse vajalikust vähem ning see omakorda toob kaasa häireid organismi töös, kahjustub nahk, juuksed jne.
Kaalukaotusest puust ja punaseks: mida see kehale teeb ja kuidas kaotada rasva, mitte lihast?
Õige on küll küllastunud rasvhapete leidub peamiselt loomse päritoluga toidus tarbimist piirata, kuid et rasvade kogus ei langeks allapoole soovitatavat, peaks menüüsse lisama kala, pähkleid, seemneid ja õli. Teiseks ohuks liiga väikese energiatarbimise puhul ongi vitamiinide-mineraalainete defitsiit. Kui ta kaalub kaalulangust päevas alla — kcal, siis on vaja toidusedelit väga hoolikalt planeerida, et kätte saada kõik vajalikud toitained ainult toidust.
Kui jälgitakse vaid saadavat energiakogust, kuid mitte seda, millisest toidugrupist milliseid toite sööma peab, siis enim kipub kannatama järgmiste toitainete saamine: kiudained teraviljatooted, puu- ja köögiviljad A-vitamiin maks, piimatooted D-vitamiin kala, muna, maks, rikastatud piimatooted E-vitamiin õlid, pähklid, seemned C-vitamiin puu- ja köögiviljad B-grupi vitamiinid liha, kana, maks, kala, täisteratooted, pähklid, kaunviljaderiti folaadid maks, pärm, kaunviljad, brokoli jt rohelised köögiviljad kaltsium piim ja piimatooted, kala, vähem osad köögiviljad kaalium puu- ja köögiviljad, kartul, pähklid, teraviljatooted magneesium köögiviljad eriti lehtköögiviljadtäisteratooted, seemned, piim, muna, liha raud liha, maks seleen täisteratooted, muna, kala jt meresaadused, liha Kui inimene on elanud suhteliselt mitteaktiivset elu, siis tuleb füüsilise koormuse tõstmisel olla äärmiselt ettevaatlik.
Näiteks jooksmisel on maandumisfaasis jalale mõjuv jõud 2—3 korda kehakaalust suurem. Seetõttu on ülekaalu puhul ta kaalub kaalulangust alustada vaikselt ning valida sobiv tegevus järgmiste seast: jalutamine, kepikõnd, jalgrattasõit, ujumine, suusatamine, tantsimine. Kehakaalu normaliseerudes võib jätkata jooksmisega.
Kuidas kaalulangetamisest sai minu kinnisidee
Liiga intensiivne treening võib mõjuda halvasti ka südamele, ta kaalub kaalulangust tuleks enne tõsisemate treeningute alustamist kindlasti konsulteerida arstiga, lasta endale teha koormustest. Füüsilise koormuse ajal tuleks jälgida pulssi ja enesetunnet.
Viimast arvutatakse valemiga miinus vanus.
Inimene võib treenimisest sattuda ka sõltuvusse. Seda siis nii tahtlikult kui ka tahtmatult. Teiselt poolt on aga teada, et treenimine suurendab heaolu tunnet. Kui sellele omakorda lisandub veel rõõm kaotatud kilodest, siis võib mõni inimene ka tahtmatult ennast üle treenida.
Soovid kaalust alla?
Kõik peab siiski jääma mõõdukuse piiridesse — nii söömine, kaalulangetamine kui ka füüsiline koormus. Tegelikult kulutame suurema osa energiast põhiainevahetuse käigushoidmiseks. Üldjuhul saavad need küll alguse näiteks teiste poolt tehtud kriitilistest märkustest anoreksia ja buliimia puhul või siis soovist eriti tervislikult toituda ortoreksia puhulkuid ka see, kui inimene mõtleb päevas tunde toitumisele ja kaalu alandamisele, viitab ohule nende tekkimiseks.
Kui kaalulangetaja oma arvamusi toitumisest ja kaalu alandamisest teistele peale ei suru, kõiki oma ümbritsevaid kaalu alandama ei sunni ning suudab toitu nautida teiste inimeste ta kaalub kaalulangust, neid oma käitumise või märkustega MHP stardi rasvapoletaja, on kõik korras.
Kui aga märkate enda juures kasvõi üht eelpoolloetletud tunnust, siis tuleks aeg maha võtta ja tõsiselt järele mõelda, sest ka selline käitumine võib olla märk võimalikust toitumishäire tekkimisest.
