Liigu sisu juurde

Ravile allumatu HL korral kasutatakse ka doonorilt pärinevate tüvirakkude siirdamist, kuid uute ravivõimaluste valguses tänapäeval üha vähem. Indolentse lümfoomi haigetel on autoloogse siirdamise eesmärgiks remissiooni ehk haigusvaba perioodi pikendamine. Noortele inimestele on näidustatud allogeenne ehk sobiliku doonorluuüdi siirdamine. Mis põhjustab Hodgkini lümfoomi?

Mis on lümfoom ja kuidas seda ravida?

Lisaks on oluline vältida infektsioone, milleks kasutatakse profülaktilisi meetmeid, kaasa arvatud profülaktiline antibakteriaalne ravi. Vahest piirdutaksegi ainult toetava raviga.

Kaalulangus parast lumfoomi

Teiseks ravivõimaluseks on üritada taastada luuüdi normaalset funktsioneerimist. Noortele inimestele on näidustatud allogeenne ehk sobiliku doonorluuüdi siirdamine. Parimaks võimalikuks doonoriks on patsiendi enda Kaalulangus parast lumfoomi — vennad, kuid tõenäosuset nende luuüdi sobib patsiendile on umbes ¼.

Võimalik ka luuüdi siirdamine mittesugulasdoonorilt. Luuüdi siirdamisega seotud probleemideks on eeskätt infektsioonid, äratõukereaktsiooni risk ning ka siiriku reaktsioon peremehe vastu nn transplantaat peremehe vastane reaktsioon, ingl keeles graft-versus-host; GVH.

Enne siirdamist tehakse keemiaravi, mis on nn ettevalmistus protseduuriks. Juhul, kui siirdamine pole mingil põhjusel võimalik ei leidu sobivat doonorit, patsiendi üldseisund ei võimalda protseduuri jnesiis kasutatakse medikamentoosset ravi.

  1. KOLLU kaalulangus kasu
  2. Haiguse diagnoosimine Diagnoosi kinnitamiseks on vajalikud vere- ja luuüdi uuringud.
  3. Lümfoom on lümfisõlmedest lähtuv vereloome, rakkudest täpsemalt ühte tüüpi vere valgeliblede kasvaja.
  4. Kaalulangus neerukivis
  5. Info haiguste ja ravi kohta
  6. Mis on lümfoom ja kuidas seda ravida? - Eesti Päevaleht
  7. Hodgkini lümfoom – Vikipeedia
  8. Lümfoomid - sakuhuvikeskus.ee

Medikamentoosset ravi võib kasutada ka enne siirdamist. Selle ravi eesmärgiks on suruda maha organismi enda immuunsüsteem, mis võimaldab luuüdil taastada rakkude produktsioonivõime. Sagedamini kasutatav medikamentoosne ravi: ATG e.

Lümfoomid lastel

Sageli kasutatakse kombinatsioonis tsüklosporiiniga. ATG ravi eripäraks on seeet efektiivsust enamasti saab hinnata alles kuu pärast. Staadiumi ja ravitaktika määramiseks tehakse kontrastainega positronemissioontomograafia ehk PET-KT uuring. Uuring on vaja teha nii ravi alguses kui kahe ravikuuri järel ning vastavalt uuringutulemusele otsustatakse edasine ravitaktika.

Lümfoomi sümptomid ja diagnoosimine

Ravi Ravi määramisel arvestatakse riskifaktoritena haiguse ulatust lümfisõlmeregioonide haaratust, vanust, settereaktsiooni, lümfisõlmede massi suurust.

Ravi võib riigiti erineda. Saksamaa on aastakümneid teinud HL-ga seonduvaid kliinilisi uuringuid, mistõttu tuginevad tänapäeval paljud maailma arenenud riigid just nende kogemustele. HL-i ravivalik sõltub haiguse staadiumist ja riskifaktoritest. Ulatusliku levikuga haiguse korral on ravi intensiivsem keemiaravi BEACOPPi skeemi järgi ja kokku tehakse selliseid ravikuure kuni kuus. Piiratud ulatusega haiguse korral I-II staadium on ravi vähem intensiivne keemiaravi ABVD skeemi järgi ning piirdub kahe kuni nelja ravikuuriga.

Meieni on jõudnud patsiente, kelle lümfisõlmed on suurenenud, kuid et valu ei esine, on uuringutele tulek viibinud. Kõigepealt tehakse perearsti juures rutiinuuringud. Kontrollitakse ega kogu keha lümfisõl-med pole suurenenud, kas haigus pole levinud teistesse organitesse, kõhuõõnde jne.

Ajukasvajad lastel

Kahtluste puhul suunatakse haige edasi eriarsti juurde, kes määrab edasised uuringud. Diagnoosimiseks on vajalik lümfisõlme biopsia, et koeproovi mikroskoobi all uurida. Täpse ravi määramiseks tehakse kindlaks, mis haigusvormiga on tegemist ja mis staadiumisse on haigus jõudnud. Põhiline ravi on kemoteraapia. Kiiritusravi osatähtsus lümfoomi ravis väheneb järjest.

Hodgkini lümfoom

Oluliselt on aidanud ravi tulemuslikkust parandada uus ravim, antikeha, mis ründab spetsiifiliselt kasvajarakke. Seega jäävad terved rakud puutumata. Kõrgdoosis saadud kemoteraapia järel on vaja hävinud vereloome taastada. Selleks võib koguda spetsiaalse aparaadi abil patsiendi enda verest vereloome tüvirakke või kasutada doonorilt saadud rakke.

Kaasajal kombineeritakse lümfoomide puhul keemiaravi sageli monoklonaalsete antikehadega, nn. Bioloogiline ravi Mitte—Hodgkini lümfoomi bioloogilises ravis kasutataksemonoklonaalseid antikehasid MAbmis ründavad organismis vähirakke.

Antikehad mõjutavad vähirakke mitmel erineval moel. Nad tunnevad vähiraku ära antigeeni järgi, mis asub rakupinnal nagu märklaud ja annavad organismi enda immuunsüsteemile märku, et rakk on ebanormaalne ja tuleb hävitada. Antikehaga seondumine takistab vähiraku arengut, pidurdab vähi kasvu ja levikut teistesse organitesse.

Kiiritusravi Mitte—Hodgkini lümfoomi korral rakendatakse kiiritusravi tavaliselt lümfisõlmedele ja neid ümbritsevale piirkonnale. Luuüdi siirdamine ehk transplantatsioon tähendab vereloome tüvirakkude ülekannet patsiendile, et taastada normaalne vereloome. Luude sees olev luuüdi sisaldab tüvirakkudeks kutsutavaid algrakke, mis arenevad veres leiduvateks rakkudeks: Punaverelibledeks, mis transpordivad hapnikku keha erinevatesse osadesse ja eemaldavad elutegevuse jäägina tekkiva süsihappegaasi Valgeverelibledeks, mis kaitsevad keha põletike eest Vereliistakuteks, mis võimaldavad verel hüübida Kuidas saadakse vereloome tüvirakke?

Siirdamise õnnestumise seisukohalt on oluline tüvirakkude saamine. Tüvirakke on võimalik koguda luuüdist, perifeersest verest ja nabaväädi verest. Tüvirakke võidakse saada teiselt inimeselt allogeenne siirdamine või siirdatakse haigele tema enda rakke, mille hulgast on haiged rakud eelnevalt eemaldatud autoloogne siirdamine.

Enne tüvirakkude siirdamist saab patsient tavaliselt väga suures doosis keemiaravi, mille eesmärgiks on maksimaalne lõplik kasvaja hävitamine. Allogeenne siirdamine Tähtis on leida sobiv tüvirakudoonor, kuna keha tõrjub rakke, mis erinevad liialt keha enda tüvirakkudest. Loovutaja sobilikkust testitakse mitmete verenäitajate abil. Lähisugulased on parimad doonorikandidaadid. HLA-testis võrreldakse doonori andja ja retsipiendi saaja kuut tähtsat valgevereliblede pinnal olevat valku ehk antigeeni, et näha, kas rakud sobivad üksteisega.

Mitte-Hodgkini lümfoomid

Kui lähisugulaste seast ei leita siirdamiseks sobivat doonorit, siis on võimalik leida doonor nn. Allogeennne siirdamine on seotud tõsiste riskidega, seetõttu on olemas teatud kindlad näidustused millal allotransplantatasioon teostatakse.

Kaalulangus parast lumfoomi

Autoloogne siirdamine Autoloogne siirdamine võimaldab manustada patsiendile suuri keemiaravi või kiiritusravi doose, mida ei saa kasutada tavalise keemiaravi puhul kõrvaltoimete riski tõttu ning annab seega parema kasvajavastase efekti. Näiteks retsidiveerunud kui haigus taaspuhkeb siiski keemiaravi järel agressiivse lümfoomi puhul on osadel haigetel võimalik täielik tervistumine autotransplantatsiooniga.

Indolentse lümfoomi haigetel on autoloogse siirdamise eesmärgiks remissiooni ehk haigusvaba perioodi pikendamine.

Kaalulangus parast lumfoomi

Millised tegurid mõjutavad ravi õnnestumist? Teatud faktorite alusel nagu kasvaja histoloogiline tüüp; haige vanus, üldseisund, LDH ja hemoglobiini tase veres, haiguse levik lümfisõlmedest välja ja haiguse staadium, on võimalik määrata nn.

Ravi toimib üldiselt paremini alla aastastele patsientidele. Nooremad patsiendid taluvad ravi paremini, kuna neil on vähem raviviisi või annustamist piiravaid kaasuvaid terviseprobleeme nt südame- või kopsuhaigusi.

Üldseisundi all mõeldakse inimese võimet järgida teatud elustiili.

Kaalulangus parast lumfoomi

Heas üldseisundis aktiivsetel inimestel saadakse üldiselt paremaid ravitulemusi kui halva üldseisundiga isikutel inimestel, kellel on kroonilisi terviseprobleeme. Heas üldseisundis haiged taluvad intensiivsemat ravi.

Kaalulangus parast lumfoomi